Saagikas, kõrgekasvuline, haiguskindel hübriid. Taimed on terved ja annavad head saaki erinevates kasvutingimustes.
Viljad on punased ja piklikud ning kaaluvad u. 25-30 g, pragunemiskindel ja säilitab oma turustatava välimuse pikka aega.
Magus ja maitsev, kõrge lükopeenisisaldusega. Tarbitakse värskelt, sobib konserveerimiseks ning kastmete ja püreede valmistamiseks. Kasvatatakse kasvuhoonetes ja avamaal.
"Kodused vahendid" tomati lehemädaniku tõrjeks.
Vadak.
Sibulakoorte leotis.
Taruvaigu tõmmis.
Puutuha leotis.
Pärmitõmmis (100 g 1 ämbri vee kohta).
Söögisooda.
Võililleleotis.
Heinaleotis …
Seda nimekirja võiks jätkata, kusjuures need vahendid mitte ainult ei kaitse haiguse eest, vaid sisaldavad ka mitmeid mikro- ja makroelemente (pritsige kasvõi iga päev – see on taimedele nii juureväline väetamine kui ka haigusetõrje samal ajal).
Rahvapäraseid retsepte lehemädaniku tõrjeks:
* 100 g küüslauku (kõik taimeosad) peenestada hakklihamasinaga, lisada klaas vett ja lasta nii 24 tundi tõmbuda. Seejärel kurnata, lahustada segu 10 l vees ja lisada veel 1,0 g kaaliumpermanganaati. Töödelda taimi iga 10-15 päeva tagant.
* hapupiimavadak lahjendada veega (1:1). Juuli esimestest päevadest alates pritsida selle lahusega taimi kasvõi iga päev.
* 1 kg heina või õlgi valada üle 10 l veega, lisada näpuotsatäis karbamiidi ja lasta 3-4 päeva seista. Kurnatud lahusega pritsida tomateid iga 10-14 päeva järel.
* 10 l vees lahustada 1 l rasvavaba piima ja lisada 15 tilka joodi. Selle lahusega pritsida tomateid iga 2 nädala tagant.
* 1 klaas soola lahustada 10 l vees ja selle lahusega pritsida suuri, kuid veel rohelisi tomativilju kord kuus.
* 10 l vee kohta võtta 2 sp vasksulfaati ja töödelda sellega taimi üks kord enne õitsemist.
* 10 l vees lahustada 100 g pärmi ja kasta sellega tomateid.
Kuidas võidelda tomati lehemädaniku vastu?
Lehemädanik on seenhaigus, mis tekib liigse mullaniiskuse ja ebapiisava päikesevalguse korral. Mullast saavad nakkuse tomat, kartul ja teised aiataimed.
Läbi kibeda kogemuse on aiapidajad teinud huvitavaid järeldusi:
* tomat, mis on varakult maha istutatud, haigestub vähem, kui hilised sordid.
* see puuudutab ka kõrgekasvulisi sorte: nad on vastupidavamad kui tavalised.
* tomat peaks paiknema kohas, kus tuuleõhk hästi liigub.
* taimede tihedus peaks olema minimaalne (mõistlikes piirides muidugi).
* alumised lehed lõikame ära, vastasel juhul on lehemädanik kindel.
* kastetakse tomatitel vaid juurte piirkonda (nagu ütleb vanasõna: „tomat kasvagu jalad niiskes, aga pea kuivas“)
* taimi tuleb kindlasti toestada: viljad ei tohi olla mulla peal !
Pidada meeles ja mitte mängida saatusega: lehemädanik erinevates astmetes on alati ja ikka olnud, peab vaid kogu aeg selleks valmis olema. Esimesed tunnused avalduvad seal, kus niiskus jääb kauemaks pidama – alumistel lehtedel. Tuleks iga päev taimi jälgida ja kohe kaitseabinõud tarvitusele võtma …
Kõige efektiivsem vahend lehemädaniku tõrjel on FÜTOSPORIIN, see on saanud nii rahvusvahelise patendi kui aiapidajate tänu.